Ikka veel reisimõtetes

Tagasi kodus! Tahaksin teha veel mõned täiendused eelnevate postituste kohta.

*Kohta, kus viimasel kolmapäeval sõitmas käisime nimetatakse Snowdon Horseshoe. Mäed sealkandis on üle 900 meetri kõrged ja populaarsed eriti mootoratturite hulgas. Muide, mootorattureid kohta tunduvalt rohkem kui jalgrattureid. Neid viimaseid on tõesti üksikud.

*Portmeironist koju jalutamine võttis ikka 80 minutit, mitte 40;) Portmeironis saime ka uue maitseelamuse. Nimelt "mint cake" ehk siis piparmündi kook. Toote kirjelduses on, et just Romney Kendal Mint Cake on see piparmündikook, mis juba 1953-ndal aastal oli Mount Everesti vallutajate menüüs. Ja tõesti-juba väikesest kogusest saab suure hulga energiat ja magusavajaduse rahuldatud. Koostisained: suhkur, glükoosisiirup, vesi ja piparmündiõli.

*Great Ormis asub ka analoogne Siguldaga köisraudtee, kuid seekord me sinna ei läinud. Liiga palju inimesi oli järjekorras.

*Huvitav kogemus oli Morrisoni kaubaketi poes. Ühtlesi olime ka esimest korda üldse Morrisonis. Tahtsime vett osta. Kui olime riiulilt leidnud suuruse ja hinna poolest optimaalse, viimane pudel riiulis, suundusime sellega kassasse. Pudeli silt oli just purunenud triipkoodi kohalt. Kassapidajal ei õnnestunud seda kuidagi aparaati sisestada. Ka kutsutud abiväel mitte. Nii antigi see pudel meile tasuta. Siin mõtlemisainet: kuidas toimiksid eesti kaubakettide poed...

*Wrexhamis leidsime ka sõbraliku poola poe. Oh seda õnne ja äratundmisrõõmu! Neile, kes ei tea - poola poed mõjuvad meile eestlastele kodupoodidena: tuttavad lõhnad, tooted, maitsed kodulähedased. Ainuke koht, kust UK-s keefiri võib leida.

*Borth y Ghestis võisime jalutada mere põhjas - just oli mõõn ja meri oli kaugenenud...Nukralt mõjusid paadid kuival maal...

Viimased pildid: Rhyl, SeaQuarium, Swallow Falls, Llandudno, Great Orme, Portmeiron, Pwhelli Harbour, Borth y Ghest, Horseshoe Pass, Wrexham on siin

Kolmapäev on Pwhhelis turupäev ja sinna me end rongiga sõitma asutasimegi. Õige sõna oleks öelda: laadapäev, sinna tulevad müüma lisaks tavapärastele turukauplejatele ja talunikud oma toodangut. Kõik oleneb muidugi ka ilmast, kuid seekord on ilm lihtsalt suurepärane. Seepärast seadsimegi sammud ranna poole, et nautida päikest ja imetleda merd. Rannas oli ilusa ilma kohta suhteliselt vähe rahvast (umbes 24 vilus) ja tuul tasakaalustas selle palavuse. Inimesi oli rannas nii päevitus- kui ujumisriietes. Ujumisriided erinevad sellepoolest, et nad on mingisugusest vett mitteläbilaskvast kummimaterjalist ja sinna juurde kuuluvad ka kummikingad.

Õhtul uudistest kuulsime jubedast sündmusest Põhja -Inglismaal. Intervjueeritavad Whitehaveni kohalikud elanikud on ehmunud ja zhokis, ainult kohaliku ajalehe peatoimetaja paistab rõõmus olevat-linnake sattus maailmakaardile. UK on nii suur, et igasuguseid ebastabiilseid inimesi leidub. Selle teo motiivi pole veel leitud.

Neljapäeval käisime kõrgel mägedes sõitmas ja imeilusat vaadet nautimas. Kui siin meie kandis on mäed põhiliselt kivised või siis vähese rohukasvuga, on kirde pool mägedel ilus roheline vaip ja talud orgude ja mägede vahele pikitud. Muide walesi vanade külade tänavad ei kulge kunagi otse, ega üksteisega paralleelselt või risti. See on tuuletee pärast.

Siis sattusime veel poolkogemata toredasse linna Wrexhami.Suuruslt 9-s linn UK-s ja elanikke linnas üle 42 tuhande.

See oli ka meie viimane reis sel korral. Reede hommikul kell 7,15 väljub meie lennuk Manchesterist Prahasse ja sealt juba Tallinnasse.

Järgmised kribamised juba Eestimaalt.

Aitäh Sulle, kes Sa viitsisid mu reisi jälgida:)

Autod rannas

Portmeiron on küla, mis on väga sagedasti reisikorraldajate nimekirjas. Selle ehitas walesi arhitekt 1925-1976 näitamaks kuidas saab kaunist maastikku kasutada ilma seda lõhkumata. Lisaks nukulikule värvirohkele itaalia stiilis külale (leidub ka püsielanikke) ümbritseb seda 70 aakrit subtroopilisi aedu. Muidugi suurepärane vaade hinna sees. Portmeironis on filmitud nii mõnigi sari (The Prisoner)või episood.

Tagasi oma siinsesse elukohta tulime jalgsi. Kokku võttis see aega umbes 40 minutit, kuid asi oli seda väärt. Mõnus oli kõndida.

Õhtul käisime Black Rocki rannal. Eipära on see, et seal võib ka autoga sõita. Seda kasutatakse väga palju. Kiiruse piirang on külla 10 miili tunnis, kuid just õhtuti ei peeta sellest alati kinni. See, et rand on autodele avatud tähendab seda, et võid sõita ka merre, kui ainult meeldib.

Linn, kus tahaksin elada.

Täna, esmaspäeval on siis Bank Holiday Weekendi viimane päev ja kõik britid kodudest välja puhkusele aetud;) Käisime Llandudnos. Seda linna kutsutakse altes 1864 aastast Walesi puhkuse kuningannaks. Pregusel hetkel püsielanikke 20 tuhande ringis, kuid koos külalistega kindlasti mitmekordistub. Tänavatel kõndida mõnus, pole tohutult ülerahvastatud. Walesis on rahvastiku tihedus umbes 2 korda nii suur kui Eestis, niiet võib umbes arvata kui palju inimesi tänavatel vastu jalutab...Mitte mööda, sest kiiret pole ju kuhugi.

Käisime ka naabruses Great Orme`s, üle 200 meetri üle maapinna. Imeilus vaade merele, 4000 aastased vasekaevaevandused.

Kokkuvõttes imekena linn, majad rõhuvalt ruuget tooni (mõnes kohas enamasti hallid), kauplused, meri ja mäed kiviviske kaugusel.

Pühapäev Rhylis

Tänaseks reisisihiks oli meile Põhja Walesi põhja osas asuv Rhyl. Kõigepealt külastasime rahvarohket igapühapäevast turgu ja seejärel lõbustusparki. Rhyl asub mere ääres ja on tõeline turistide linn. Seal on platside viisi karavanikohti, tänavaääred täis kasiinosid ja igasuguseid turistide poode.

Söömas käisime "fish`n`chips" restoranis. Eine koosnes friikarulitest, paneeritud kalast, hernestest, võisaiast ja rohelisest (salat, tomat, kurk). Päris norm, kuigi friikartul polnud küll suurem asi.

Edasi läksime SeaQuariumi kalu ja meresügavuste elu uudistama. Nägime nii väikseid akvaariumikalu kui tavalisi kohalikke merekalu ja hülgeid. Üllatav oli meile sinnne angerjasort, mis on umbes 4-5 korda suurem kui võrtsjärve oma.

Tagasitulles tegime vahepeatuse Swallow Fallsi joa juures. See on üks Walesi suurimatest jugadest. Asub Snowdonias, mägises piirkonnas. Imekena vaatepilti saab uudistada 1£eest ja 24/7. See on võimalik tänu keerlevale uksele, kust pole võimalik ilma raha lisamata siseneda.

Ilm oli päev läbi päikeseline, kuigi jahe tuul teeb selle külmemaks.

Kümnes puhkusepäev

Puhkus on ikka tore asi küll. Ja eriti veel külas olles. Tavapärane maailm on kõik kuskil mõnusalt eemal....

Siin on meil ka tegevust parasjagu. Mitte, et kogu aeg kuskile tormama peaks, kuid mingisuguse kasuliku tegevuse leiab ikka. Ühesõnaga õhtul enne magama ei lähe kui päris väsinud, aga hommikul tuleb tõusta veidi unisena, muidu vist magaks päeva maha ja elaks öösel;) Kellaaeg on siin kaks tundi järel, mingi rütmi alusel vaatan kella umbes 5.30, eks vist tahaksin tööle minna;)

Kuna esmaspäeval on Bank holiday, siis nüüd on Bank Holiday Weekend ja rahvast liikumas oi kui palju. Britid armastavad reisida, sellest olen ammu aru saanud. Kahjuks on ilm küll kehvemaks läinud, täna sadas pea läbi. Aga nagu eelpool öeldud, see britte ei heiduta.

Ilus laul oli Eurovisioni võitjal Lenal. Ja minu tütre eakaaslane - õieti 2 päeva noorem;)

Ja uusi pilte lisasime ka Coleg Menaist, Harlechist ja Liverpoolist siia

Liverpoolis

Täna sai ette võetud veid pikem reis Liverpooli. See on umbes Tallinna suurune linn, väga vana kuid linnaõigused alles alates 1880. Liverpooli kuulsaimad elanikud olid kindlasti biitlid, aga nende muuseumi me seekord ei külastanud.

Täis tahet mööda poode shopata suundusime Church Streetile. Esimene pood oli Primark. Ja peaagu siin meie ostlemisetahe lõppeski. Kui olime neli korrust läbi kamminud (viies on meeste), tundsime et kõik. Üks pood ja liiga palju odavat kaupa täis. Seal leidus kõike: riideid, ehteid, jalanõusid, kodukaupa ja kõikjal rohkelt kliente: vaatamas ja ostmas. Igal korrusel oli umbes 10 kassat ja ostjate järjekorrad. Peale Primarkit oli meil ostlemis isu (peaaegu et) läinud, seega suutsid meie huvi äratada veel vähesed poed. Näiteks 5 £ pood - kõik hinnad 5 £, ei mingit hinna uurimist!

Tähelepanuväärne on see, et Liverpoolis on euroopa vanim hiina kommuun. Meie käisime hiinalinnas vaatamas Chinese Archi.

Ilm on meil ka endiselt norm. Päevad on päikeselised, sooja varjus umbes 17, veidi tuult. Aga korralikku vihma pole kogu selle nädala jooksul küll olnud.
Lõpetuseks midagi lõbusat

Päev Bangoris

Kõigepealt käisime tutvumas Getlini uue kooli Menai Coleg'iga. Tegemist on kolledžga, kes koostöös Bangori ülikooliga annab ka kõrgharidust. Getlini erialaks saab hotellindus ja turismindus. Maja ise jättis hea mulje, vanaaegne ja armas. Bangor ongi üliõpilaste linn. Sealses kolledžs ja ülikoolis õpib tuhandeid üliõpilasi. Mingil moel sarnaneb Eestis Tartule, kuigi siin on üliõpilaste osakaal suurem. Õppetöö algab alles septembri lõpupoole ja toimub kolmel päeval nädalas. Haigekassa kindlustuse saab ka, lihtsalt kui räägib kohaliku arstiga.

Bussiga sõita on kooli 1,5 tundi. Imestasime just, et väikesed koolilapsed sõidavad sama pika maa maha iga päev. Koolilapsed näevad siin kenad välja. Igal koolil on oma koolivorm: kollane polo särk ja must pusa või valge polo ja kirsipunane pusa. Võimalusi on tohutult palju.

Söömas käisime kohas nimega Yates. Väga sümpaatne koht. Esiteks hinnad väga kliendisõbralikud: toitudel umbes kaks ühes. Toolid ja lauad olid kui hiiglastele: seistes ulatus laud umbes rinnuni. Teenindaja pani veidi meid veidi täbarasse olukorda. Me ei mõistnud, miks ta kaardiga makstes veel meile raha tagasi tahab anda...

Ilm on norm, mitte enam nii palav, kuid ka vihma ei saja. Kohati on tuuline, aga mitte väga.

Siin veel siis tutvustavat teksti ja pilti Bangori ja piirkonna kohta.

Eesti poolt ei saanudki hääletada

Kahjuks ei saanud UK-s Eurovisiooni esimeses poolfinaalis hääletada, niiet mul jäi oma kodanikukohus täitmata:) Meeldiv oli vähemalt see, et kohalike saatejuhtide kommentaarid Robini suhtes oli positiivsed. Mida ei saa aga öelda mõne teise esineja suhtes.

Olen tähelepannud, et britid on sellised hästi kohanevad inimesed. Olgu ilm mis iganes, ikka sama riietus. Näiteks soojade ilmadega oli küllalt kohata tüdrukuid eskimo saabastes (pole vaja, et soe ligi pääseks;)

Eks inimloomus ole igal maal ühesugune, kuid täna nägin esmakordselt pealt vargust (siin). Ja pean kohe ütlema, et mul ei jätkunud kodanikujulgust, et sellest müüjale teatada. Nimelt ühes suveniiripoes märkasin, et minu kõrval olev naine lihtsalt paneb pluusi oma kotti (pluusid olid lihtsalt riiulil, ilma riidepuuta). Mõtlesin, et võib olla kogub lihtsalt asjad kotti ja hakkasin teda vaikselt jälgima. Mõne aja pärast naine lahkus poest. Olin sõna otseses mõttes üllatunud ja sõnatu. Nii julmalt...

Esimesed pildid on ka üleval

Vajatakse päevavarju!

Armastan p@ikest ja proovin igal v6imalusel n@o ikka p@ikese poole suunata. Kahju, et ujumisriideid kaasa ei v6tnud. Merevesi on yllatavalt soe ja kutsub ujuma. Ja p@ikest on ka liialt palju minu jaoks. K@sivarred on mul t@iesti punased ja on m@rgata m6ningast ylekuumenemist.

K@isime l@hedal asuvas kylas Cricciethis laadal. Toimub kaks korda aastas. Keskt@navatele on rivistunyd myyjad, kes ise ja nende kaup sarnaneb meie turumyyjatele. 6ieti kyll myyjad ei sarnane, sest siin v6ib kohata pikkades halattides mehi. Kaup siis taimedest, riietest kuni eksootiliste roogadeni. Uuudistajaid kyll rohkem kui ostajaid. Sain ka ostuga k@e "valgeks" - patareidel t88tava mazhaashi harja nimelt.

Muidu on k6ik OK, kui mitte arvestada punetavat k@tt . Voodi ja tuba on suurep@rased ja millegi yle nuriseda pole.

Klient ei olegi kuningas

Mida arvate, kuidas peaks olema avatud 24 h kauplus? Kogu aeg 24/7, vale vastus. Bangori Tesco n@itel t6desime, et ega ikka ei ole kyll. Kuigi suured kirjad kuulutavad kaugele, et 24 tundi p@evas avatud, siis pyhap@eva kohta see ei kehti. Ei tea t@pselt kas n6ue on s6nastatud sedusena, kui v@hemalt soovituse tasemel on see kyll. Et pyhap@ev on perep@ev ja t88aeg max 6-8 tundi. Ja see t@hendab yldjuhul 10.00-16.00.

Vahepeal j6udsime ka kinos k@ia .Filmiks "Hot tube-hot maschine". P@ris vaadatav kom88dia.

Kuna ilmad on endiselt p@ikeselised sisustame aega maksimaalselt 6ues. Angelsey saarel asub Plas Newwidd: kaunis loss ja aed. Loss on ehitatud 18 sajandi l6pus ja oli koduks Angelsey markii perele kuni 1976 aastani, mil anti kogu krunt (kokku 68 ha) National Trusti k2sutusse. Kahjuks ei saanud tubades pilte teha, kuigi silmailu oli rohkesti. Rohkelt oli seintel maale, markiid olid l@bi aegade positiivselt suhtunud kunsti ja muusikasse. Muljet avaldavad olid ka Lady ja Lord Anglesey magamistoad koos vannitubadega.

L6petuseks: oma silm on kuningas

Ei ela Midsomeris

Kohalikke elanikke paneb muretsema t6siasi, et siiani ei ole leitud juba 10.aprillil m6rvatud 21 aastase tydruku tapjat. Pole siin enam nii turvaline elada kui 5 aastat tagasi! Politseinikud on kysitlenud inimesi, k@inud ukselt uksele, kahtlustatud on tydruku isa ja venda, kui tulemust ei mingisugust.

K@isime bussiga naaberlinnas Caernarfonis. Olen ka varem selle peale m6elnud, et brittidest oleksid saanud head kolhoosnikud. Esiteks nende yliarenenud naabri6la tunne. V6ib juhtuda, et terve t@nav koosneb yhest pikast majast. Kunagi ammu ehitas mees maja, tuli naaber, ehitas 3 seina juurde, sai omale maja. Ja ikka nii edasi. Bussis6tjad on ka tublid britid. K6ik leiavad endale (iste)kohad - kuskile ju ikka saab ja tubli kommunikatsioon v6ib alata. Vaba t6lge bussipileti tagakyljelt: kui soovite bussi peatust (v@ljuda) andke kella ja oodake seni oma istmel kuni buss peatub. Jah, ongi nii, oleneb bussijuhist, ta v6ib ka peatusest m88da kimada, sest kiirust on ju ka raske nulli saada;)

Ilm on endiselt v8rratu ebatavaliselt soe ja p@ikeseline.P@evad m88duvad kiiresti, aega igavust tunda pole.

P.S. Pildil on illustratiivne t@hendus :kahekordseid busse liigub siin Walesis suht v@he

19 aastat ema

T@na mul siis selline t@htp@ev.Ei liialda kui ytlen, et p@evad ja aastad on m88dunud lennukiirusel. Niiet t@iskasvanu valmis ja varsti pesast v@lja lennanud;) Mis teeb sydames muidugi kurvaks, aga mitte sellest ei tahtnud ma r@@kida .

Meil siin P6hja Walesis on erakordselt soe. Ei oskagi t@pset kraadi m@@ratleda , 6ues kraadiklaasi pole. Pakun umbes +25 varjus, p@ike p@ev l@bi ja v@hene tuul. K6igist nendest kordadest, mil olen siin olnud, k6ige ilusam ilm. Pysivalt ilus.

K@isime niisama kohaliku kaubandusega tutvumas (p6hiliselt muutusteta v6rreldes eelmise korraga) ja raamatukogus. Raamatukogu on siin t6eline rahvaasutus. Valjuh@@lselt vesteldakse, lapsed jooksevad sisse v@lja ....Raamatute klassifitseerimine on ka omajagu huvitav. Ilukirjanduses perekonnanimede j@rgi , aga samas eraldi ka krimkad, noortekad ja veel pehmekaanelisi ma ei tea mis tunnuse j@rgi .

M@rkasime ka et paljudel majadel on lipud lehvimas. Need on jalgpalliv6istkondade lipud. Igal maal oma rahvuslik spordiala: kui Praha lennujaamas n@idati j@@hoki ylekannet, siis siin on suureks armastuseks jalgpall;)

6htupoole k@isime veel apteegis arstirohtude j@rgi . Siinne "digiretsept" toimib nii. Patsient teatab arstile, et soovib rohtusid (korduvretsept). Arst viib rohtude nimetused apteeki ja teatud aja p@rast saab patsient oma pakikese k@tte . Tasuta loomulikult.

Täna tuhapilvesid ei näinudki

20. mai hommik oli see kauaoodatud p@ev,kui olime l6petanud oma l@hematel n@dalatel vajalike asjade pakkimise ja asusime teele k6igepalt Tallinna poole. Enam v@hem 6igel ajal v@ljunud lennuk viis meid k6igepealt Prahasse. Kui Eestis oli endiselt soe ilm, siis Praha v6ttis meid vastu pilvede ja jahedusega. Kuigi Euroopa lennujaamad on rahvusvahelised, on siiski igayks oman@oline ja miks mitte ka mitte mingil moel kindlasti rahvuslik. Praha lennujaam j@@b kyll kindlalt tagasihoidlikumasse ossa. Kyllalt vaike, kuid ohtrate kalliste poodidega, p6hiliselt kohalikus keeles(muidugi t6lge ka inglise keeles, kuid sageli see arusaamatu). Minu jaoks oli h@mmastav,et yhes lennujaama hoones olevas avalikus kohvikus oli suitsetamine lubatud ja seda ka agaralt kasutati. Yllatavalt ei tuletanud lennujaama turvameeskond pidevalt meelde, oma pakkide j@lgimise vajalikkust. 6ieti ei kuulnudki seda kordagi. Yldse olidki lennuootajad suuresti j2etud iseenese l6bustamise hooleks.

6nneks v@ljus meie lend Manchesteri 6igeaegselt, niisiis j6udsime s6iduplaani j@rgi kell 21.30 kohale. Ilm ilus soe, meeleolu hea. Seega otsustasime kylastada teele j@@vat 24 tundi avatud Asdat. P@ris huvitav kogemus oli shopata nii kesk88 paiku. Getlin v6ttis ka seal oma synnip@va vastu. Laulsime happy birthday, 6hku viskama seekord ei hakanud.